esmaspäev, 5. detsember 2016

Jõuluteemal

Jõulud tulevad aina lähemale. Ühe kingituse tegin nädalavahetusel valmis aga näidata ei saa veel. Lihtsad asjad, saaja ise soovis.

Kostivere Näputöökambris toimunud koolitusest peaks ka pikemalt kirjutama aga hetkel ei jõua.  Õppisime, kuidas kangale erinevates tehnikates trükkida. Märksõnad - monotüüpia, diatüüpia, pakutrükk, taimetrükk. Äärmiselt põnev ja intensiivne päev oli! Sain hunniku proovitöid, millest mõned ehk kunagi sisustuselementideks saavad.




reede, 2. detsember 2016

Teistmoodi majakene jõuluks

Majad ei pea ju olema vaid piparkoogist, nami-nami näitab toredaid ideid koostöös Fazeriga.

kolmapäev, 23. november 2016

Natukene siit ja sealt

Kardin praegu seisab, sest kindaisu tuli peale. Mässan sõrmedega nii et higimull otsa ees. Üks on valmis, teist olen alustanud 3 korda ja harutanud 2. Kolm pidi iga asja juures hea olema, nii et loodame parimat. Seniks üks vahepilt, noh et te ikka käiksite siin lugemas ja oleks, mida vaadata :)
Ühtlasi on ka blogi 11. aastapäev!



Täpsustasin ka vardasuurust, 0.8mm. Need on kunagi Inglismaalt tellitud vardad, mõnusalt painduvad ja head. Lõng on Saara "Hea" 12/2.

Eks nood saavad ikka kunagi valmis ka, mulle täitsa meeldib natukese haaval nokitseda :)

esmaspäev, 21. november 2016

esmaspäev, 14. november 2016

Motiveeriv Maks

Meil on hetkel kodus tegija nimega "Motiveeriv Maks". Nimelt sai ema külapealt suure käntsaka maksa, millest osa läks inimeste lauale ja osa Rosinale. Mul oli ammu pandud järjehoidja ühele õpetusele, kuidas teha head koeramaiust. Aga proovimine oli jäänud laiskuse ja tooraine puudumise taha pidama, eriti laiskuse. Nüüd aga jooksis hiir magavale kassile suhu ehk maks tuli ise koju kätte.

Lõikusin maksa suuremateks tükkideks ja keetsin max 10 minutit. Väga pehmeks ei tohi, siis läheb jamaks. Seejärel tükeldasin sõrmeotsa suurusteks kuubikuteks ning panin ahjuplaadile kuivama (küpsetuspaber alla). Lasin ahjus pea tunni vast olla, ca 150C juures. Hoian külmikus, platskarbis ja kui jalutama lähme, pistan peotäie tasku. Mul tulid just sellised õiges konditsioonis tükid, et määri ega ole väga pehmed. Samas ka mitte nii kõvad, et söömine kaua aega võtaks. Rosin nimelt sööb üldiselt aeglaselt, seega pala peab olema pisikene ja maitsev, siis läheb kiiresti :)

Nüüd siis testime. Alguses olime ikka suht üksi jalutamas ja päris sellist reaalset olukorda, kus oleks hädasti tähelepanu inimesel vaja hoida, ei tekkinud. Aga alustuseks oli ka see hea. Kohe kui taskusse käsi läks, oli koer kohal :)  Tegime kontaktiharjutust ikka põhjalikult ja kogu jalutuskäigu vältel. Ja niiviisi mitu hommikut enne kui tekkis reaalne olukord teise koera näol. Minul taskus "Motiveeriv Maks". Hämmastav, loom suunas kogu tähelepanu teiselt minule ja meil õnnestus niiviisi loomast mööduda nagu poleks teist koera olemas olnudki. Teisel hommikul kordus sama lugu JRTga. Ma olin nii uhke :)

Eks see trenn on nn vanal rasval ja Rosinale ei ole need harjutused võõrad aga pikem paus on olnud. Alguses kui Rosin siia tuli, siis teda teised koerad üldse ei huvitanud. Samuti töötas "siia" käsk nagu võluvits, loom oli kohal ja elevil. Eks elu läkski liiga mugavaks ja loom kippus pisut laiama. Omad vitsad ühesõnaga, ei saa end ikka nii lõdvaks lasta.

Aga maks on tänuväärne materjal. Kopsud vast toimivad ka aga hetkel pole teiste hõrgutistega veel proovinud. Jalutamised on lihtsad ja nauditavad :)