neljapäev, 20. juuli 2017

ERM vol 2. Estonian National Museum vol 2

Peale esimest külastust ERMi olin kindel, et tahan sinna kindlasti tagasi. Olin emale lubanud, et viin ta ERMi ning nüüd on ka rahvariietest suur ülevaatenäitus avatud. Viimane oligi tõukeks veel nüüd, puhkuse viimastel päevadel pikk sõit ette võtta. Kuigi olen siit sealt kuulnud, et väljapanek ei ole veel 100% valmis. Ja aeg-ajalt on hoolduspäevad, nii et enne minekut tasub kodulehelt vaadata, kas avatud ja näeb.

Emaga muidugi alustasime algusest. Uurali kaja, õllekapad, Kohtumised, muuseumipood ja kohvik :). Muuseumis on kaks sissepääsu, ühel pool on restoran ja teisel pool kohvik (päevamenüü + koogid jms).

Minu huvi kõrgpunkt olid rahvariided.
See on muidugi suur julgustükk muuseumilt sellist varandust inimestele vaatamiseks nii avatud moel välja panna. Kuigi on sildid, et katsuda ei tohi, seda siiski tehakse ja see masendab. Tegemist on ju üle 100 aasta vanuste ainueksemplaridega, mis kohati rabedad ja koiaukudega. Tuleb tänulik olla, et vaatajaid usaldatakse aga jah, inimesi on igasuguseid. Märkasin isegi ühte meest, kes käis setu naise rinnaehet sõrmega koputamas.

Aga näitusest siis ka. Muuseum ütleb, et iga kihelkond on esindatud. Kahtlesin selles pisut, sest nt Harju-Jaanist ei ole neil täiskomplekti naiseriideid muuseumis olemas. Aga nad olid asja kavalalt lahendanud, väljas oli neiu kaapotkleidis, rinnaehe ja õlarätt lisaks.
Harju-Jaani neiu

Täiesti olemas ja esindatud, eksole :) Mis pani mind jälle mõtlema, et kunas oleks see õige hetk oma vanatädi seelikuriie muuseumisse kas siis deponeerida või annetada. Seal oleks selle õige koht aga enne tahaks omale koopia teha ja selleks ma hetkel üldse aega ei näe...

Triibustik siin ja seal

Pildistasin ohjeldamatult triibuseelikuid. Igal oma, väike nüanss, triibukord nihkes, värvitoon teine ja jälle uus üldmulje. Paneb mõtlema, et kuskilt see ju algas. Kes tuli selle peale, et hakata triibulisi seelikuid kuduma ja järgmine tegi siis "naabrist erineva"? Huvitav ja põnev. Ja need lõputud detailid, tikandid, ehted, pitsid, peakatted! On ikka fantaasiat olnud inimestel, mõned on lausa koomilised.
Parempoolsel on toredad "sangad" :)
 Hästi natukene näeb ka kindaid ja sõrmikuid. Nood on pistetud mannekenidele vöövahele nt.





Taas kulus ca 4 tundi ja lugeda põhjalikult kõike siiski ei jõudnud. Võibolla ei peagi, siis on ju põhjust taas kunagi tagasi minna.


Ahjaa, rahvariidenäitusest on ilmunud ka kataloog kenade värvipiltidega ja paralleeltekstiga inglise keeles. Muuseumipoes müüakse. Samal teemal on nende 2018. kalender, ainult hirmsuures formaadis. Eeldab ilusat kohta, kus eksponeerida :)


Emale ka väga meeldis ja ta on üldiselt kriitiline ning pisut konservatiivne vaataja. Eriti õhinas oli ta siis kui sai oma käega nutiekraane näppida ja proovida.  Hetkel tundub, et pole ka enam nii suuri masse kui avamise esimestel kuudel. Või meil siis lihtsalt vedas ajastusega. Inimesi oli ja parkla oli autosid täis aga mõistlikult oli ruumi liikumiseks.


kolmapäev, 19. juuli 2017

Tapal ja Anijal

Ega Haapsaluga meie puhkus siis ei piirdunud, ikka tuli ringi traavida ja silmaringi avardada. Näiteks sattusime Rosinaga Anijale kohvikutepäevale. Seal on nüüd imekaunis mõisapark korrastatud ning suur tiik.


Seejärel põikasime Tapale. Ma olen Tapal käinud vist vaid ühe korra, kunagi ammu lapsepõlves. Too linn oli omal ajal üldisest talongimajandusest kuidagi väljas. Sealt toodi pühadeks viinereid, talongikaupa ja pesu. Nüüd on tegemist täitsa klassikalise Eesti linnaga. Pühapäevaselt vaikne, teeremont siin ja seal, maasikaletid, renoveeritud kirikud ja kõik tundus nii kena, puhas ja korras. Arvasin, et see militaarsus paistab nagu rohkem silma aga ei, vaid paar sõdurit jalutas poodi. Arvasin, et vene keelt kuuleb rohkem aga ei. Teenindus, neiud pargis - kõik kenas eesti keeles suhtlesid.


Vaksali trahter on pühapäeviti kinni aga pizzakiosk oli avatud ja mitu poodi ka. Palju on eramaju, suurte aedadega. Jaamahoone on muidugi omaette põnevus, sel suvel mängitakse seal "Kareninit".

Wifi :)  Tapal oli jube hea levi muide, nett lippas kiirelt :)

Pargis olid oravad, Rosin valvab siin, käpp õhus
Jakobi kirik, tundus värskelt renoveeritud olevat

teisipäev, 18. juuli 2017

Alpaka kampsun

Mõned aastad tagasi oli mul hirmus Drops lõnga vaimustus. Sai allahindlustelt ostetud kokku erinevaid toone ja neid ikka kogunes. Siis alustasin kirjut kampsunit. Mõtlesin, et hakkan otsast kuduma ja panen erinevaid kindamustreid sisse - linde, lilli, ruute jne. Siin on muhu linde, kärbseid, setu lilli jms. Ja siis läks tuhin üle, kampsun seisis ikka pikalt. Nüüd oma kotte sorteerides ja lõngu kaaludes leidsin taas üles. Kudusin kärbsed lõpuni, alustasin varrukaid ja tavaliselt see on koht, kus kudum läheb juba iseenesest edasi.
Selline see siis tuli


Kokku läks pisut üle 10 toki erinevaid toone, st siis 500g Drops Alpacat ja ikka on nii palju veel alles.
Vardad olid number 3.0
Alustasin ühtviisi, siis selgus, et ikkagi kisub ja kole on. Harutasin ja alustasin uuesti. Ravelry´s on info, et uus algus sai loodud 25. aprillil 2015.Nii et läks kokku paar aastat :)



esmaspäev, 17. juuli 2017

Eestlase ideaalsest koduraamatukogust 1935. aastal

1931.aastal loodi Haridus-ja Sotsiaalministeeriumi juurde raamatukogude komisjon. Selle komisjoni ülesandeks oli koostada soovitatavate raamatute nimestikke kodu- ja avalikele raamatkogudele. Samale komisjonile tehti Raamatuaasta raames Tartu komitee nimel TÜ Raamatukogu juhataja Friedrich Puksoo poolt ettepanek koostada kaks eesti raamatute valimiku nimestikku.
Esimene nimestik (100 teost) oli mõeldud laiemale ringkonnale, teine nimestik (100+100) aga laiema silmaringiga lugejaskonnale. Kokkuvõttes pidid loodavad nimestikud kujutama endast eestlase ideaalraamatukogu aastal 1935.
Sellised need lõplikult nimekirjad siis olid (kirjapilt ja struktuur nii nagu nood ilmusid).

100 parimat raamatut


Proosa.
E. Bornhöhe "Tasuja"
A. Gailit "Toomas Nipernaadi"
A. Gailit "Vastu hommikut"
A. Haava "Väikesed pildid Eestist"
A. Jakobson "Reisijad lõppjaamas"
J. Jaik "Võrumaa jutud I-II"
A. Kallas "Valge laev"
A. Kitzberg "Külajutud I-V"
A. Kivikas "Murrang"
A. Kivikas "Sookaelad"
J. Lattik "Meie noored"
J. Liiv "Vari"
J. Liiv "Peipsi peal jt jutte"
O. Luts "Kevade I-II"
O. Luts "Andrese elukäik"
O. Luts "Mälestusi I-VII"
M. Metsanurk "Maine ike"
M. Metsanurk "Taavet Soovere"
M. Metsanurk "Valge pilv"
M. Metsanurk "Punane tuul"
M. Metsanurk "Ümera jõel"
M. Metsanurk "kraavitajad"
J. Mändmets "Isa talus"
A. Mälk "Surnud majad"
E. Peterson "Rahvavalgustaja"
E. Peterson "Paised I-IV"
R. Roht "Kurgsoo"
R. Roht "Neli juttu"
K. Rumor "Sammud kaduvikku"
A. Saal "Vambola"
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus I-V"
A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"
A. H. Tammsaare "Vanad ja noored"
Fr. Tuglas "Liiva kell I-II"
Fr. Tuglas "Felix Ormusson"
P. Vallak "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas"
E. Vilde "Mahtra sõda"
E. Vilde "Mäeküla piimamees"
E. Vilde "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"
E. Vilde "Külmale maale"
E. Vilde "Prohvet Maltsvet"
E. Vilde "Kogutud teosed XXVII anne"

Luule
A. Adson "Henge palango"
E. Enno "Valik luuletusi"
A. Haava "Luuletuskogu"
L. Koidula "Valitud laulud"
Fr . R. Kreutzwald "Kalevipoeg"
J. Kärner "Inimene ristteel"
J. Liiv "Luuletused"
V. Ridala "Villem Grünthali laulud"
J. Schütz "Südasuvi"
J. Semper "Päike rentslis"
G. Suits "Elu tuli"
G. Suits "Tuulemaa"
K. E. Sööt "Aastate kajastus"
M. Under "Rõõm ühest ilusast päevast"
M. Under "Õnnevarjutus"
H. Visnapuu "Talihari"
H. Visnapuu "Üle kodumäe"

Antoloogiad
J. Aavik "Valik rahvalaule"
G. Suits "Eesti nüüdislüürika"

Näidendid
A. Kitzberg "Libahunt"
A. Kitzberg "Tuulte pöörises"
M. Metsanurk "Haljal oksal"
H. Raudsepp "Põrunud aru õnnistus"
E. Vilde "Pisuhänd"

Teaduslik ja populaarteaduslik kirjandus.
J. Adamson "Majandusteadus keskkoolidele ja enese-harimiseks"
"Eesti rahva ajalugu"
A. Elango "Kasvatusteadus"
J. Janusson "Eesti majanduslik areng"
A. Jürgenstein "Minu mälestused I-II"
A. Kallas "Tähelend"
A. Kitzberg "Ühe vana tuuletallaja... I-II"
H. Kruus "Talurahva käärimine Lõuna-Eestis"
J. Laidoner "Mälestusi kaasaeglasilt"
O. Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade"
J. Luiga "Poliitilised päevamured I-II"
O. Madisson "Lastehoid esimesil eluaastail"
I. Manninen "Soome sugu rahvaste etnograafia"
H. Moora "eestlaste kultuur muistsel iseseisuvuse ajal"
"Mälestusi iseseisuvuse võitluspäevilt I-II"
R. Paris "Eesti uuem kunst"
F. Puksoo "Eesti raamatu arengulugu"
"Põllumehe käsiraamat I-V"
"Riigivanem K. Päts, ülevaade Eesti suurema riigimehe elust ja tööst"
K. Rammul "Psühholoogia I-II"
H. Riikoja "Kodumaa kalad"
K. Rumor-Ast "Palava päikese ja fanaatilise usu maal I-III"
G. Ränk "Vana Eesti rahvakultuur"
"Tee tervisele"
A. Thom "Vilsandi linnuriik"
Fr. Tuglas "Lühike eesti kirjanduslugu"
Fr. Tuglas "Kriitika I-II"
Fr. Tuglas "Juhan Liiv"
Fr Tuglas "Eesti Kirjameeste Selts"
Fr Tuglas "Teekond Hispaania"
"Usupuhastus eestlaste maal"
G. Vilberg "Kodumaal rännates"
G. Vilberg "Meie kodumaa taimi rahva käsitluses"
E. Öpik "Päike uuemate uurimiste valgusel"

Lisaks:
"Eesti Entsüklopeedia"
"Eesti Biograafiline Leksikon"
"Eesti Avalikud Tegelased"
"Eesti. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartumaa. Võrumaa. Setumaa. Pärnumaa. Valgamaa. Saaremaa jt"
"Eesti 1920-30. Arvuline ülevaade"
"Eesti põllumajanduse statistika album"
E. Muuk "Väike õigekeelsuse sõnaraamat"
"EV põhiseadus"
"Piibel"
"Valitusasutuste tegevus 1918-1934"

200 parimat raamatut

(eelnev loetelu + veel 100 nimetust)

Proosa
K.H. Hindrey "Välkvalgus"
M. Jürna "Ärigeenius"
A. Kallas "Reigi õpetaja"
A. Kallas "Lahkuvate laevade linn"
A. Kallas "Püha jõe kättemaks"
A. Kivikas "Punane ja valge"
J. Liiv "Elu sügavusest"
M. Metsanurk "Toho-oja Anton"
M. Metsanurk "Elu murrab sisse"
A. Mälk "Kivine pesa"
A. Mälk "Surnud elu"
J. Oks "Tume inimeselaps"
J. Parijõgi "Semendivabrik"
R. Roht "Siluetid ja dekoratsioonid"
R. Roht "Üksindus"
H. Ranna "Keha ja vaim"
J. Semper "Armukadedus"
R. Soar "Esimeseilt päevilt"
A. Tammann "Vidriku parun"
A. H. Tammsaare "Varjundid"
A. H. Tammsaare "Kaks paari ja..."
A. Tassa "Hõbelinik"
Fr. Tuglas "Saatus"
Fr. Tuglas "Raskuse vaim"
Fr. Tuglas "Hingede rändamine"
P. Vallak "Neli tuult jalge all"
E. Vilde "Kogutud teosed XIX anne"

Luule
V. Adams "Maise matka poolel teel"
H. Adamson "Kolletuspäev"
A. Adson "Pärlijõgi"
A. Alle "Karmid rütmid"
A. Alle "Ummiklained"
B. Alver "Valge vares"
J. Barbarus "Geomeetriline inimene"
J. Barbarus "Tulipunkt"
E. Hiir "Kodutee"
Jakob Liiv "Lüürilised laulud"
K.J. Peterson "Laulud. Päevaraamat"
V. Ridala "Kauged rannad"
V. Ridala "Merineitsid"
J. Schütz "Rahutus"
J. Semper "Viis meelt"
J. Semper "Jäljed liival"
G, Suits "Lapse sünd"
G. Suits "Kõik on kokku unenägu"
G. Suits "Aastate aknal"
J. Tamm "Lugulaulud"
M. Under "Sonetid"
M. Under "Hääl varjust"
H. Visnapuu "Jumalaga, Ene!"
H. Visnapuu "Puuslikud"

Antoloogiad
J. Hurt "Vana kannel I-II"
G. Suits, M. Lepik "Eesti kirjndusajalugu tekstides"

Näidendid
A. Adson "Lauluisa ja kirjaneitsi"
A. Kitzberg "Püve talus"
A. Kitzberg "Kauka jumal"
H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson"
H. Raudsepp "Põrunud aru õnnistus"
A. H. Tammsaare "Juudit"
E. Vilde "Tabamata ime"
H. Wuolijoki "Koidula"

Teaduslik - ja populaarteaduslik kirjandus
J. Aavik "Keeleuunduse äärmised võimalused"
"Aianduse ja mesinduse käsiraamat"
A. Annist "Kalevipoeg eesti rahvaluules"
A. Aspel "Prantsusmaa ja Euroopa"
J. Aul "Kodumaa neljajalgsed"
O. Daniel "Metsanduse põhijooni"
"Eesti kinnismuistised, muinasaegsed ja poolajaloolised"
"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat I-X"
A. Elango "Lapsepõlv ja iseloom"
K.A. Hindrey "Minu elukroonika I-III"
K.A. Hindrey "Meie metsloomad"
M. Härms "Eesti linnuliik"
A. Jürgenstein "C.R. Jakobsoni elu ja töö"
N. Kaasik "Rahvasteliit"
A. Kallas "Noor-Eesti"
M. Kampmann "Eesti kirjandusloo peajooned I.III"
"Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus I,II"
H. Kruus "Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt"
"Kultuuri ja teaduse teilt"
J. Maide "Ülevaade Eesti vabadussõjast"
I. Manninen "Eesti rahvariiete ajalugu"
A. Mathiesen "Dendroloogia"
"Noor-Eesti almanahh I-V"
K. Orviku "maavarad"
K. Orviku "Tuiskliiv"
R. Paris "Konrad Mägi"
J. Port "Iluaiad ja koduümbruse kaunistamine"
Fr. Puksoo "Raamat ja tema sõbrad"
"Punased aastad: mälestusi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis"
P. Põld "Eesti kooli ajalugu"
H. Raudsepp "Mait Metsanurk ja tema aeg"
V. Reimann "Kivid ja killud"
J. Semper "Meie kirjanduse teed"
J. Semper "Prantsuse vaim"
G. Suits "Noor- Eesti nõlvakult"
A. Tammann "Ühistegevus"
Fr. Tuglas "Teekond Põhja-Aafrika"
Fr. Tuglas "Ado Grenzsteini lahkumine"
A. Vaga "Eesti kunsti ajalugu I"

Koostamispõhimõtted: pidi sisaldama algupärandeid ainult, ainus erand oli Aino Kallas. Välja jäid ka õppekirjandus, teatmekirjandus ja statistika, kursuseraamatud. Populaarteaduslikest läksid sisse vaid need, mis ei olnud kitsalt mõeldud erialainimestele ja mis olid omal ajal tähtteosed.

Kokkuvõte põhineb ERA fondide põhjal (F. 1108, n. 4, säilikud - 631 - 637).

Linasest kardin

Lõpuks on too siis valmis.


Ravelry´s on kirjas, et alustasin 26. juulil 2016 aga see pole eriti hea näitaja minu puhul. Ma koon asju tuju järgi, vahetan poolikuid projekte ja vahel jäävad kudumid ka pikalt seisma. Nii et täpselt ei oskagi öelda, kaua mul sellega läks. Kõige aeganõudvam on muidugi proovilapid, silmuste arvutamine, motiivide sättimine ja jooniste tegemine. Kui muster juba klapib ja kuduma saab hakata, läheb kiiresti.

Alustasin Greta Garbo motiividega, vahele sättisin triibulised paneelid Helga Rüütli raamatust. Alguses oli plaanis ka äärepits alla teha aga kui kardin valmis oli, tundus, et kohe üldse enam ei sobi. Nii jäigi selline lihtne ja lakooniline muster ainult. Kuna aken on üsna lai, siis kardinapuu ainult otsest kinnitatuna sirge ei püsi. Keskele tuli ikkagi panna toetuskonks ning see tingis ühes tükis kootud kardina puhul ülaserva pisikese vaheosa kudumise. Alguses see mind häiris aga nüüd, kui kardin akna ette sai, ei sega üldse.

Tihedus tuli täpselt paras. Ühekordse kudumine on muidugi omaette teema, mingil hetkel hakkab muster pisut viltu kiskuma aga tundub, et venitamisega sain sirgeks ja hetkel hoiab. Kahekordsega oleks jäänud liiga tihe, ma tahtsin just sellist päevakardinat, mille alla käib õhtuks ribakardin varjuks.

Materjal: ühekordne linane, valmis kardin kaalus 187 grammi.
Vardad: 3.0 ja 3.5
Motiivid: "Greta Garbo" Haapsalu salliraamatust ja "Triibuline" Helga Rüütli raamatust.
Mõõdud: 336 x 105 cm

Venitamine oli omaette teema. Ei olnud nii suurt pinda, kuhu laotada ja raamid ka pisemad. Samas raamile ei julgeks panna ka, sest see materjal oli kohati ikka suht ebaühtlane. Tegin elutoas sohva lahti ja hakkasin otsast nööpnõeltega venitama. Kaks kolmandikku kuidagi mahutasin ära, teise osa lihtsalt laotasin venitatud osale peale ja pärast aurutasin õrnalt murdmiskoha läbi räti ära.


Nalja sai sellega ka muidugi. Kui astuda liiga sohva servale, viskas keskelt magamisasendisse pandud seljatugi end üles ja kiskus kardina kaasa. Siis tuli kõik uuesti sättida ja tagasi venitada. Seina ja ülemise serva vahel oli jube vähe ruumi ronimiseks, jalad väsisid ära ja selg jäi kangeks :))) Kerge tüdimus oli juba kallal aga valmis ma ta lõpuks sain. 


Kududa on linast kordades mõnusam kui klassikalist villast (või siidist, mis ei ole minu lemmik). Kui ikka silmus maha libiseb, jääb too fikseeritud asendisse ja lihtne on üles korjata. Ka harutada on kerge. Nuppe aga pesuga ühtlasemaks ei saa nagu vahel villasega on. Nood jäävadki suht samad kui kududes, ses mõttes peab pisut rohkem sättima kui väga perfektset tulemust tahta.

Mõnus kogemus oli! Arvan, et selline kardin viimaseks ei jää.