esmaspäev, 22. mai 2017

Aktiivne puhkus

Rosin käis laupäeval lillelaadal. Oleks teadnud, et nii kuumaks läheb, oleks mutikese koju lebotama jätnud aga hommikul oli meie kandis pilves ning päevaks lubas kuni 14C. Ja ta nii hirmsasti tahtis kaasa :) Loom teab täpselt, millal on tööpäev ja millal nädalavahetus. Nädalavahetusel on ta nagu knopka, nina vastu kandu ja traavib mööda elamist kaasa, et mitte magada maha seda hetke kui inimene kuskile end minema sätib.

Ok, sai kaasa! Higistas siis autos kuni Türini, tegime mitu peatust ka ja oksele ei hakanud. See on mul muidu elu esimene koer, kes aeg-ajalt autos "pakid vööri" paneb. Türil oli palju melu, rahvast, autosid, teisi koeri, lapsi, sööki!!! Kõike tuli uurida ja uudistada.
Eriline lemmik oli  üks müüja, kes vee baasil töötavat vilet siristas, linnukujulist. Väga meeldis ka mängukoer, kes tantsis ja haukus. Maksis 5 raha ja inimene oli koi, ei ostnud.

Eriti äge oli aga üks kirju kukk. Mossitas puuris ja lasi end uurida. Müüja kutsus Rosina lähemale (koertele ju ikka meeldib teisi loomi vaadata) ja samal hetkel kui koer puuri juurde nina pani, lasi lind vallale elu hulleima kiremise. Assaraks, Rosinal oli saba jalgade vahel ja siuhh, lipsas minu taha peitu. Jube kahtlane asi. Liigutab ja karjub nagu metsaline. Müüja meelitas veel pisut aga loom enam liimile ei läinud. Vahtige ise oma kirevaid kukkesid!

Üldise tähelepaneku alusel jagunevad aga inimesed kaheks - on neid, kes kutsuvad shoti terjerit mopiks (enamasti mehed) ja need, kes räägivad seelikust ja habemest. Ja siis arvatakse, et "selline mopp oleks tore kodus, koristaks kõik kapialused ära. "
Oi inimesed, kuidas te selles küll eksite :D

neljapäev, 18. mai 2017

Natuke Läti uudiseid

Seekord toitlustuse alalt. Loe lähemalt.

In the Year 2017, the Riga-Gauja region will bear the title of European Region of Gastronomy. A special concept, called "Wild at Palate", will be the guide for you to get to know the diverse dining out pleasure to be found in Riga, Sigulda, Cesis and Valmiera.

teisipäev, 16. mai 2017

Linase pitsi jätkamine

Kui kellelgi on häid soovitusi, kuidas jätkata linast niiti pitsikudumisel, jagage palun!

Kasutan kardinal üht poolilõnga (pleegitatud linane, ühekordne) ja see kipub kohati minema nii ebaühtlaseks, et pean osad õhemad kohad välja võtma. Niiviisi nagu näidatud salliraamatus ma ikka jätkanud ei saanud, praegu jätsin pikad otsad rippu ja pärast üritan kuidagi peita. Õhukese kardina puhul, mis vastu valgust akna ees saa olema, on see paras väljakutse, kuidas peita või jätkata nii, et ei jääks näha.

Raamile ma vist ei julgegi toda tõmmata, äkki annab veel kuskilt järele. Proovin pooleks lapatuna sohval venitada, äkki õnnestub.

pühapäev, 14. mai 2017

Tuul on nii tugev, et puhub habeme eest

neljapäev, 11. mai 2017

Elu shoti terjeriga

Ma olen pikalt mõelnud, et peaks kirjutama  sellest, milline varjatud elu kaasneb madala ja karvase koeraga. Te ei usu aga see on väljakutse, eriti kui teie hobi ei ole koristamine.

Rosinal oli pühapäeval vannipäev. Talle õudselt meeldib pesus käia. Kui ma panipaigast kollase titevanni välja sikutan, istub ta juba vannitoas ja ootab. Panen vee jooksma, toon rätiku ja ootame koos kuni vannis on lobistamiseks piisavalt vett. Ta elab minu juures pea kolm aastat aga ma ikka imestan, et on olemas shoti terjer, kes tuleb ise vanni. Teised koerad tegid näo, et neid pole kodus ja muidugi käitusid vastavalt. Loomakaitse minestaks kui oleks näinud, kuidas ma mutikest kord tolmuimejaga hirmutasin, et ta suure ja laia voodi kõige kaugemast otsast välja tuleks. See oli ainus asi, mida ta kartis. Rahu tema põrmule ja palun vabandust aga koerad peavad pesus käima kui nad on õues nagu põrsad ja elavad toas. Selle selleks.

Rosin sai pestud ja läks kuivama, see tähendab siis sohval pleedi sees olemist, all misha padi ja pea all pisikene kollasest pitsist lõuatoetamise padi. Noh, et oleks mugav ja veri pähe ei valguks kuivades. Ta võib niiviisi olla tunde kui asend mugav ja ma ise ka sohval lösutan.



Esmaspäevad on alati karmid, loom on unine ja pahur. Jalutamiseks piisas kiirest ringist ja enamik teest oli asfalt. Kuigi siin kohal on paslik mainida, et isegi kui ta kõnnib pealtnäha puhtal asfaldil ja keerab paariks minutiks märjale murule, on see täiesti piisav, et liikuda edasi nagu niiske mopp tolmusel põrandal. Aga jah, too hommik ei olnud veel nii hull.

Teisipäeval (2p peale pesu eksole) läksime põlluserva jalutama. Olen avastanud ühe kohaliku külapõllu, mis läheb üle sujuvalt söödis kuluheinaga kaetud maalapiks ning raiesmikuks. Ideaalne koerajalutamispaik ja seda pole teised veel avastanud :) Rosina meelest võiksid ju teised koerad olemata olla, mistõttu närvide rahustuseks valin jalutamiseks kohad ja aja, mil koerte potensiaalne ilmumine meie trajektoorile on välistatud. Ja siis see õnnis põld, mõtelge! Seal on täiesti tore rada, kus ei saa jalad mustaks ja kus on kinnitambitud heinarada. Loom saab lahtiselt joosta ja lustida. See muidugi soodustab tähelepanu hajumist...

Kõndisime siis meie seal ja ma jäin vaatama lahedat rähni (valge kõht, must selg ja punane sabaalune, suur). Hetk hiljem märkan silmanurgast, et loom on keeranud nina põllule (värske kuhi musta mulda, mõtelge!) ja künnab ninaga maad, tagumik püsti. Enne kui ma jõuan karjatada "ei!!!", on elukas keeranud end selili ja püherdab ringi nagu pesuehtne põrsas! Saan ta sealt lõpuks ära sikutatud ja riidlen, edasine kodutee läheb vaikivas nohinas ja vastumeelselt. Pesemiseks enam aega pole ja õhtul ootab mind ees suuremat sorti koristamine. Liiv, poritükid pesas...  ja need pesad tehakse ju nii nõmedast materjalist! Ok, koristad, klopid ja pesed. Lähed järgmisel hommikul välja ja taas põllule. Hoiad pingsalt silma peal, et mullahunnikud jääksid puutumata. Loom kõnnib nagu kukupai, koostöö sujub ja meel on hea.

Tuled tuppa, käid pesus ja kui dushikardina eest tõmbad, et kuivamata hakata selgub, et loom on ahelenud vahepeal heledal vannitoamatil (see matt käis pesus KA pühapäeval) ning sealt vaatavad vastu imekaunid porised klassikalise mustriga käpajäljed. Võta või shablooniks mõõtu, ma ütlen. Sama muster kordub elutoas ja köögis. Ja siis selgub tõde - loom käis joomas.

Kuna ma eelmisel õhtul lihtsalt ei jõudnud teda uuesti pessu panna, kuivas osa põllutolmust (mida korterisse poetada enam ei saanud) kasukasse. Lisa hangiti taas sealt põlluservast (ei paistunud kohe välja) ning joomise ajal plöristab see koer nagu njuufa. Eks selles veeloigus tuli siis veel ringi traavida ja seejärel natukene kuivamise otstarbel toas joosta. KAs ma hakkasin kiirelt koristama? Jaaa... õnneks oli kodukontor ning vähemalt tööle ma hiljaks ei jäänud :)

Ühesõnaga, elu shotikaga on nagu elukutselisel koristajal. Ja ma ei ole friik kui asi puudutab kraamimist. Võtan rahulikult aga mullatükid elamises on minu piir! Aga sellest hoolimata on nad ikka lahedad ja shotikas ei aja klassikalises mõttes karva.


Asjaosaline hommikukohvi ajal süles. Nii hea on olla, et silm vajub looja.