neljapäev, 6. oktoober 2016

ENSV

Ma muidu ei fänna seda sarja eriti aga mõned sealsed faktid meenutavad lapsepõlveseiku. Ja eks lapsepõlv tekitab alati nostalgiat, ükskõik mis ajajärgul siis keegi üles on kasvanud.

Täna meenus mulle see periood, kus igal eestlasel oli nn "oma soomlane". Mu täditütre ämmal oli ka. Käis sageli Eestis, tõi alati kohvipaki ning nipet-näpet tädi perele. Vahel jättis peenraha, mida siis korjati pikka aega ja siis osteti midagi valuutapoest.

Mingil põhjusel sain korra ka mina omale ka mõned pennid ja vast marga või paar tädilt. Mäletan, et Kaubamajas oli lett, kust sai osta valuuta eest. Lugesin oma pennid kokku ja sain omale läbipaistvas plastkarbis värviliste peadega nööpnõelad. Ma õppisin siis niplispitsi tegema ning need, mis meil müüdi, ei olnud roostevabad ja pead olid kehvad. Need nõelad olid imeilusad, läksid patja ludinal ja hoidsid hästi sõlmi kinni. Kahjuks oli neid jube vähe karbis ja pidin neid kogu aeg edasi tõstma ja klapitama, et oma lina valmis saada. Mul on mõned nendest nõeltest siiani alles ja kasutuses.  Karp läks katki ja tuli ära visata.

Nädalavahetusel on üks sari kah Eesti elust 90ndatel. Väga hea meenutus, see õudne olme hakkab juba meelest minema. Lisakorv kassa juures, kuhu kaup tõsta kassas. Märjad kohupiimapakid, klassist pudelid. Puidust kastides leivad ja saiad, harali konks või tükk jõupaberit, millega sai katsuda, kas on pehme või ei. Vaatad seda ja mõtled, et kui palju me ikka praegu viriseme. Elu on nii palju muutunud!

Meie vanatädi emigreerus 1940ndatel Kanadasse, suguvõsa oli suur ja asju ei lunitud. Vanaema sai temalt elu jooksul kaks pakki - ühes oli minule kaasaskantav raadio, kõrvaklappidega ning teises, hilisemas, beezh ja valge meriinolõng. Ma kudusin sellest omale kampsuni, see lõng oli imeasi sel ajal! Pehme, kergelt läikiv, mõnus.

90ndatel hakkas juba pisut liikuma Novita lõngu ka. Kosmose poest sai osta kergeid vardaid ning poolilõngu. Minu esimene väljamaalõng oli sealt poest - valge mohäär ja vardad.

Enne seda oli ka Narva maanteel oli lõngapood. Ma olin siis tudeng, olematu taskurahaga. Käisin vaid vaatamas aga ei ostnud vist sealt kunagi midagi. Nii kallis oli.

Aga need värviliste peadega nööpnõelad tulid täna millegipärast meelde.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar