Meil on hetkel kodus tegija nimega "Motiveeriv Maks". Nimelt sai ema külapealt suure käntsaka maksa, millest osa läks inimeste lauale ja osa Rosinale. Mul oli ammu pandud järjehoidja ühele õpetusele, kuidas teha head koeramaiust. Aga proovimine oli jäänud laiskuse ja tooraine puudumise taha pidama, eriti laiskuse. Nüüd aga jooksis hiir magavale kassile suhu ehk maks tuli ise koju kätte.
Lõikusin maksa suuremateks tükkideks ja keetsin max 10 minutit. Väga pehmeks ei tohi, siis läheb jamaks. Seejärel tükeldasin sõrmeotsa suurusteks kuubikuteks ning panin ahjuplaadile kuivama (küpsetuspaber alla). Lasin ahjus pea tunni vast olla, ca 150C juures. Hoian külmikus, platskarbis ja kui jalutama lähme, pistan peotäie tasku. Mul tulid just sellised õiges konditsioonis tükid, et määri ega ole väga pehmed. Samas ka mitte nii kõvad, et söömine kaua aega võtaks. Rosin nimelt sööb üldiselt aeglaselt, seega pala peab olema pisikene ja maitsev, siis läheb kiiresti :)
Nüüd siis testime. Alguses olime ikka suht üksi jalutamas ja päris sellist reaalset olukorda, kus oleks hädasti tähelepanu inimesel vaja hoida, ei tekkinud. Aga alustuseks oli ka see hea. Kohe kui taskusse käsi läks, oli koer kohal :) Tegime kontaktiharjutust ikka põhjalikult ja kogu jalutuskäigu vältel. Ja niiviisi mitu hommikut enne kui tekkis reaalne olukord teise koera näol. Minul taskus "Motiveeriv Maks". Hämmastav, loom suunas kogu tähelepanu teiselt minule ja meil õnnestus niiviisi loomast mööduda nagu poleks teist koera olemas olnudki. Teisel hommikul kordus sama lugu JRTga. Ma olin nii uhke :)
Eks see trenn on nn vanal rasval ja Rosinale ei ole need harjutused võõrad aga pikem paus on olnud. Alguses kui Rosin siia tuli, siis teda teised koerad üldse ei huvitanud. Samuti töötas "siia" käsk nagu võluvits, loom oli kohal ja elevil. Eks elu läkski liiga mugavaks ja loom kippus pisut laiama. Omad vitsad ühesõnaga, ei saa end ikka nii lõdvaks lasta.
Aga maks on tänuväärne materjal. Kopsud vast toimivad ka aga hetkel pole teiste hõrgutistega veel proovinud. Jalutamised on lihtsad ja nauditavad :)
Lõikusin maksa suuremateks tükkideks ja keetsin max 10 minutit. Väga pehmeks ei tohi, siis läheb jamaks. Seejärel tükeldasin sõrmeotsa suurusteks kuubikuteks ning panin ahjuplaadile kuivama (küpsetuspaber alla). Lasin ahjus pea tunni vast olla, ca 150C juures. Hoian külmikus, platskarbis ja kui jalutama lähme, pistan peotäie tasku. Mul tulid just sellised õiges konditsioonis tükid, et määri ega ole väga pehmed. Samas ka mitte nii kõvad, et söömine kaua aega võtaks. Rosin nimelt sööb üldiselt aeglaselt, seega pala peab olema pisikene ja maitsev, siis läheb kiiresti :)
Nüüd siis testime. Alguses olime ikka suht üksi jalutamas ja päris sellist reaalset olukorda, kus oleks hädasti tähelepanu inimesel vaja hoida, ei tekkinud. Aga alustuseks oli ka see hea. Kohe kui taskusse käsi läks, oli koer kohal :) Tegime kontaktiharjutust ikka põhjalikult ja kogu jalutuskäigu vältel. Ja niiviisi mitu hommikut enne kui tekkis reaalne olukord teise koera näol. Minul taskus "Motiveeriv Maks". Hämmastav, loom suunas kogu tähelepanu teiselt minule ja meil õnnestus niiviisi loomast mööduda nagu poleks teist koera olemas olnudki. Teisel hommikul kordus sama lugu JRTga. Ma olin nii uhke :)
Eks see trenn on nn vanal rasval ja Rosinale ei ole need harjutused võõrad aga pikem paus on olnud. Alguses kui Rosin siia tuli, siis teda teised koerad üldse ei huvitanud. Samuti töötas "siia" käsk nagu võluvits, loom oli kohal ja elevil. Eks elu läkski liiga mugavaks ja loom kippus pisut laiama. Omad vitsad ühesõnaga, ei saa end ikka nii lõdvaks lasta.
Aga maks on tänuväärne materjal. Kopsud vast toimivad ka aga hetkel pole teiste hõrgutistega veel proovinud. Jalutamised on lihtsad ja nauditavad :)
ma lõikan maksa viiludeks ja panen ahjuplaadile madalal kuumusel. kui on kuivanud-küpsenud, siis lõikan kuubikuteks.
VastaKustuta